➡️ Toob näiteid meetoditest, mida on kujundanud õppijate eripära väljaselgitamiseks ning arvestamiseks riigi või piirkonna tasandil.

Õppijate eripärade väljaselgitamiseks ning arvestamiseks riigi ja piirkonna tasandil olen panustanud eelkõige läbi praktikajuhendajaks olemise. Olen seda teinud juba ligi 10 aastat. Külastades seeläbi koole ja klassiruume üle Eesti, peamiselt küll Harjumaal. Olen näinud kunstiõppijaid nii kunstikallakuga kooli konteksti, väikeklassi kontekstis, erakooli konekstis ja erineva suurusega klassirühmade kontekstis. See kõik on ilmestanud minu aru saama, kuidas kunstiõpet õppijate vajadustele vastavaks kohandada. Õppejõuna õpin samavõrd oluliselt teistelt tegevõpetajatelt kui enda praktikast tegevõpetajana. 

Praktikat juhendava õppejõu ülesanne on esmalt anda tagasisidet tudengi (kes võib olla juba tegevõpetaja positsioonis) vaatlusülesannetele ning kavandatavale õppeühikutele. Vaadelda tudengit õppetegevuses ja anda selle tagasisidet.

Tunnivaatlust raamistab vaatlusleht, milles on oluline osa nii tudengi-õpetaja jälgimisel kui õppijate tegevuse jälgimisel. Tunnivaatlusele järgneb tavapärasetl kolmepoolne refleksioon - tudeng, mina ülikoolipoolse praktikajuhendajana ja kohapealne juhendav õpetaja sealse praktikajuhendajana. Nii saame kõik üksteiselt õppida.

Juhendan ise õppeainet "Üldhariduskooli vaatluspraktika", milles oleme sel õppeaastal läbi teinud just arenduskuuri. Sügissemestril vaatlesin koos kunstiõpetaja 1. kursuse magistrantidega õppetööd kolmes erinevas koolis, kolmes erinevas kooliastmes (kokku 8 kontakttunni mahus). Sooritasin ka ise allnimetatud ülesandeid.

Vaatlusülesanneteks oli:

1. Vaadelda kunstiõppe tundi ja märkida üles õppijate ja õpetaja esitatud küsimus. Analüüsida, millisel tasemel ja mille tõttu küsimus oli esitatud.

2. Jälgida üht õppijat õppetegevuses - märkida üles tema tegevus ja hinnata, millal ta oli õppetegevusse aktiivselt kaasatud ja millal mitte. Luua selle põhjal õppija õpikõver (Lesson Study metoodikast kohandatud võte) ja analüüsida muutsute põhjendusi. Eristada oma analüüsis kirjelduse ja hinnangu andmise tasandit.

3. Analüüsida õppijatele antud valikuvõimaluste iseloomu ja määra kunstitegevuses. 

➡️ Toob kolm näidet sellest, kuidas õppijatega suhteid kujundab ja hoiab ning on selles kolleege toetanud. Analüüsib, kuidas on loonud õppimiseks turvalise ja kaasava keskkonna ning selles kolleege juhendanud. 

1. Kujundan ja hoian õppijatega häid suhteid eelkõige ikka nende käekäigu, huvide ja õppimise vastu pidevalt huvi üles näidates.

Kolleegide vaate nurgast püüan alati ka klassijuhatajale õnnestumisi, üllatusi ja ka murekohti peegeldada. 

2. Jagan oma kogemust küllaltki avatult (küll anonüümselt) ka õpetajaks õppijatega.

3. Kui loon ühisnäitusi, siis pean silmas, et kõik õppijad saavad olla sellesse protsessi kaasatud ja tunda, et nad on seeläbi esindatud. Juhendan tudengied ja kolleege ka sama tegema.

➡️ Toob kolm näidet välja töötatud meetoditest keskkonna kujundamiseks riigi või piirkonna tasandil.

1. Haridusdisaini Keskuse projektides ja protsessides rõhutame, et kooli olukorra avamiseks on vajalik kaasata ka õppijate vaade. Meil on mõningais protsessis võimalik olnud õppijaid samuti koostöös õpetajatega protsessi kaasata, mõnel juhul oleme aga õppijatega (laiendatud õpilasomavalitsus ja soovi avaldanud õppijad) iseseisvalt koolis valitsevatd olukorda ja soovitud olukorda analüüsinud. See loob kaasavat ja dialoogilist ning koosõppimist väärtustavat kooliruumi.

2. Räägin aktiivselt kaasa Tallinna Ülikooli õpetajakoolituse praktikate arenduses (ülesanded, mahud, rollid, variatiivsuse pakkumine). Selle punkti valguses rõhutan seda, et tudeng-õpetaja saaks keskenduda õppijate toetamisele, mitte ei jääks kinni temale rakendatavatest hindamiskriteeriumitesse, et need ei põhjustaks vastuolusid.

3. Olen juhendanud uurimistöid, mis tegelevad nii empaatia või kultuuri- ja väärtuspädevuse toetamisega, isemääramisteooria operatsionaliseerimisega.  Kuna minu enda uurimistöö metoodika on tegevusuuring, siis olen ka tegevus- või arendusuuringu metoodikaga uurimistöid juhendanud. Tegevusuuring toob õpetaja enda pädevuse, kogemuse ja õppijatele mõju avaldamise fookusesse.

Õppeprotsessi kujundamine

➡️ Kirjeldab, mida väärtustab õppevara juures. Toob kaks näidet 1) enda kasutatud, 2) kohandatud, 3) koostatud ja 4) jagatud õppevarast. Kirjeldab, kuidas on selles kolleege toetanud ja töötanud välja põhimõtteid õppevara valimiseks ja kohandamiseks.

Õppevara juures väärtustan selle selget seitus õppekavaga, samuti ka suunatust õpetaja kaalutlemisjulguse kasvatamisele (valikute näitlikustamine, kohandamise suunamine).

Näen, et iga kasutamine eeldab teatavat kohandamist (sissejuhatus, ajaraami kohandused)

1. Kasutatud:
   Vahter, E. (2022). Kunst. 1. klassi õpilase tööraamat.   Tallinn: Koolibri.
   Vahter, E.; Kroon, I.; Pällo, T. (2021). Kunsta+ kaardikomplekt.

2. Kasutatud ja kohandatud :
   Vahter, E., Tõnisson, M., Torim, S., Äkke, T. (2025). Tähti püüdes. Triipsudest, täppidest, kunstist ja kirjatehnikast. Koolibri.

Vahter, E. (2024). Punkt otsib kunsti. Kuidas lugeda, millest rääkida ning mida teha ja vaadata?   Tallinn: Sõnatoa OÜ.

3. Koostatud - Üldpädevuste kujundamine põhikooli kunstiõppes &  Kunstiõpik 2. klassile (tulekul, valmib koostööna)

4. Koostatud ja jagatud - Loo ja Uuri õppematerjal ning õpiobjekt "Kunst ettevõtlikkuse vaatenurgast"

Uute materjalide puhul, mida pean väärtuslikuks, olen seda alati avatult ka kolleegidele tutvustanud. Näiteks viimati tõin Kunstitark OÜ 1. klassi kunstiõpiku kooli, näitasin seda kolleegidele ja jätsin veel pikemaks tutvumiseks. See leidis juba ka kasutust ja sai head tagasisidet.

Tagasiside andmine

➡️ Lisab kolm näidet antud tagasisidest õppijale. Lisab kolm enda tunnis kasutusel olevat hindamismeetodit. Analüüsib, kuidas toetab kolleege riigi või piirkonna tasandil sobivate ja õppijaid kaasavate meetodite kasutamisel ja arendab metoodikaid tagasisidestamiseks ja hindamiseks.

Pädevuspõhise õppekava tõlgendamise toetamine

Allikas: Arov, H., Porri, A., Vahter, E., & Löfström, E. (2024). Developing the methodological instructions of art education supporting key competences and subject-specific competence. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 12(1), 230–259. https://doi.org/10.12697/eha.2024.12.1.10

Mõtestatus ja koostöiste suhete hoidmine

Tegevusnäitajad

1. Õppijate tundmaõppimine - õpib tundma igat õppijat ja õppijate rühma, sh nende eripärasid, ja toetab selles kolleege. Kujundab meetodeid õppijate eripära väljaselgitamiseks ning arvestamiseks oma organisatsiooni tasandil riigi või piirkonna tasandil. 

2. Suhete loomine, keskkonna kujundamine ja õppijatest hoolimine - loob õppijatega head suhted ja toetab selles kolleege. Kujundab õppimiseks turvalise ja kaasava keskkonna, milles hoolitakse iga õppija arengust, ning toetab selles kolleege ja töötab välja meetodeid keskkonna kujundamiseks riigi või piirkonna tasandil. 

3. Õpetamise kavandamine ja õpetamine - kavandab õpetamist pedagoogiliselt asjatundlikult, lähtudes õppekavast. Juhib õppekava arendust. Kohandab õppeprotsessi, lähtudes õppijate vaimsest ja füüsilisest heaolust. Käsitleb õppeprotsessi kui tervikut ning kohandab seda, lähtudes õppijate vanusest, võimetest, vajadustest ning vaimsest ja füüsilisest heaolust, rakendab tervist hoidvaid tegevusi, sh aktiivseid ja liikumisega lõimitud õppetegevusi, sirutus- ja liikumispause, ning toetab eelnevas kolleege. Arendab õpetamise meetodeid, pakub piirkonna või riigi tasandil kolleegidele sobivaid metoodikaid ja jagab kogemusi. 

4. Õppevara valimine, kohandamine, koostamine ja jagamine - valib, kohandab, koostab ja jagab õppijatele kohast õppevara, arvestades õppijate eripärasid, ning toetab selles kolleege. Töötab välja põhimõtteid õppevara valimiseks ja kohandamiseks. 

5. Ainesisu käsitlemine - käsitleb ainesisu teadus- ja tõenduspõhiselt ning tekitab aine vastu huvi. Toetab ainesisu mõtestamisel ja aine vastu huvi tõstmisel kolleege. 

6. Väärtuste kujundamine ja järgimine - kujundab ja järgib koos õppijatega ühiselt kokkulepitud väärtusi ning toetab selles kolleege ja panustab oma organisatsiooni tasandil kokkulepete väljatöötamisse. 

7. Üldpädevuste arendamine - toetab õppijate üldpädevuste arengut. Toetab õppijate üldpädevuste arendamisel kolleege ja loob võimalusi üldpädevuste arendamiseks. 

8. Õppijate võimestamine - võimestab õppijaid sihipäraselt ning suunab neid aktiivselt vastutust võtma oma õppimise ja arengu eest. Toetab oma organisatsiooni kolleege õppijate võimestamisel. Teadvustab stereotüüpide mõju, sh enda hoiakutes, ning väldib nende kinnistamist oma töös.

9. Tagasiside andmine ja hindamine - annab õppijatele õpiprotsessi ja õpitulemuste kohta edasiviivat tagasisidet ning hindab õppijaid, kasutades sobivaid ja õppijaid kaasavaid meetodeid, ning toetab selles kolleege riigi või piirkonna tasandil. Arendab metoodikaid tagasisidestamiseks ja hindamiseks.

Teadmised

Psüühika toimimise alused, motivatsiooniteooriad, arengumõtteviis, sotsiaal-emotsionaalsed oskused, üldpädevused ja nende arendamise võimalused, hindamise ja õppimist toetava tagasiside võimalused, sh andmekirjaoskus, kaasava hariduse olemus ja rakendamine, õppekavad, õppevaldkonna teadmised vastavalt haridusliigile, õpetamismeetodid ja nende valiku põhimõtted sügava õppimise toetamisel, lõimingu olemus ja rakendamine, tehnoloogia rakendamine õppimise toetamisel, õppimist ja õpetamist reguleerivad õigusaktid