Minu õpetamisarusaamade kokkuvõte

“Kunstidega tegelemise ja eriti visuaalsed kunstiga tegelemise esmane eesmärk koolis on õpilaste elu täiustada. See, mida õpetaja kui inimene oma õpilaste elule kaasa annab, ületab kunsti ulatuse, isegi kui kunsti kontseptualiseeritakse selle kõige laiemas käsituses.” (Eisner, 2001, lk 10) Eisneri tsitaat illustreerib kunsti ümberütlevat ja lõimivat natuuri. Visuaalse kunstiõppe aineserohkus, tegevuse mitmekülgsus, kooli kontekstis teistsugune tööatmosfäär ning -tempo võimaldavad õpilasel eripärasel viisil teemadega tegeleda, alternatiivseid mõtlemismustreid kasutada ning isikupäraseid seoseid luua. See kõik toetab sisukat õppimist.

Minu eesmärgiks on toetada ennastjuhtiva õppija kujunemist. Minu õpi- ja õpetamiskäsitus põhineb eelkõige kognitiiv- ja sotsiaalkonstruktivistlikel õppimisteooriatel. Tuginen printsiibile, et õppija ehitab uut teadmist olemasolevale ning õppimisvajadus põhineb tunnetatud kognitiivsel dissonantsil. Nii loob iga õppija pidevalt uusi teadmisi ja oskusi. Õppimine toimub aga sotsiaalse konteksti taustal. Püüan iga õppeprotsessi käigus toetada õppijate isemääramisvajadusi ning sujuvalt suunata neid võtma vastutust oma õppimise eest. Praktikas avaldub see õppeprotsessi käigus üha enam tähelepanu pööramist valikuvõimaluste pakkumisele, isiklike oskuste kaasamisele ja refleksioonile. 

 Mis mind õpetajaameti juures hoiab?

Õpetajaametis hoiab mind see, et näen kuidas õppijad enda jaoks uusi seoseid loovad. Tunnen, et kunstiõpetaja amet lubab mul olla loominguline ja muutumises. Nii nagu selle lehe avatsitaat ka ütleb näen ja kogen, et olen õpetajana ühtaegu ka õppija. See on tunne, mida soovin enda lähedal hoida.