Panustamine hariduse ökosüsteemi
Embedded Files
➡️ Kirjeldab kolme näite kaudu, kuidas panustab enda valdkonna- ja/või erialaühenduse töösse, avades ka põhjuseid, miks seda teeb. Analüüsib enda osalemist ühenduste arenduses ja ekspertgruppide töös. Toob näiteid õpikogukondadest ja koostöövõrgustikest, mida on juhtinud. Toob näiteid, milliseid ühistegevusi ja projekte on kogukonnas algatanud.
Olen tutvustanud Kunstihariduse Ühingus valminud õppekava materjalide veebi tugimaterjale. Plaanin ka pärast doktoritöö kaitsmist Kunstihariduse Ühingus oma uurimistööd tervikuna tutvustada.
2023 aastal osalesin riikliku õppekava õppeprotsesside rakkerühmas.
2018 andsin koos Edna Vahteriga eksperthinnangu kunst valdkonna ainekavadele.
Pean oluliseks, et õppekava arendus ei toimuks vaid paberil ja jõuaks ning hoaiks sidet igapäevase õppetegevusega koolides ja kõrgkoolides.
Pean oma üheks oluliseks panuseks ka kunstihariduse teadustegevuse kasvatamist. Olen küll alustav teadlane, kuid kuna Eesti kunstihariduse on teadustegevus väga napp, siis leian, et minu panus väärib esile tõstmist. Toon siinkohal esile ka oma teadustegevuse mõjukusenäitajaid (loetavuse ja tsiteeritavuse näitel).
Google Scholari statistika minu teadusartiklit tsiteeringute kohta
ResearchGate keskkonnas artiklite loetuse näitajad
ResearchGate keskkonnas artiklite loetuse näitajad
Mina EARLI 2025 konverentsil Austrias, Grazi ülikoolis
➡️ Toob kaks näidet, millega on ühiskonnas eeskujuks õpetaja elukutsest positiivse kuvandi kujundamisel.
Õpetajatöö võimaluste ja mitmekesisuse avamine, õpetamise rõhutamine dialoogilise protsessina
Ennast pidevalt õppivana hoides, õppivat hoiakut peegeldades.
Toetan ka kutseta õpetajaid oma pädevust tõstma koolitades neid läbi Tallinna Ülikooli koolituskeskuse.
Olen olnud alates 2016. aastast kaasatud või juhtinud Kunstihardiuse Ideede KUHI konverentsi korraldust - kavandades ka selle programmi ja julgustades minu hinnagul säravaid tudengeid, tegevõpetajaid, koolitajaid oma kogemust kunsti ja laiemalt ka loovainete õpetajaid inspireerima.
➡️ Kirjeldab kahe näite kaudu, millist koostööd piirkonna, riigi või rahvusvahelise tasandi avaliku ja/või erasektori organisatsioonidega teeb ning selgitab, mida see annab ja mida nõuab.
Riiklikult ja omavalitsuste ning koostöösse olen olnud suuresti panustanud läbi Haridusdisaini Keskuse tegevuse, koos Eesti Kunstiakadeemia doktorandi Merike Rehepapiga. Meie koostööpartneriteks on olnud Tallinna Haridusamet, Eesti Keele Instituut, HARNO, Lääne-Viru Arenduskeskus.
Vaata täpsemat üleevaadet ka alajaotusest CV - Projektid
Foto Tallinna Haridusametiga läbiviidud protsessist
Pilt Saarema Hariduskonverentsilt, kus õpetajad esitlesid HDK protsessi valminud õppeprotsessi visuaali.
Illustreeriv pilt haridusdisaini protsessist.
➡️ Toob kolm näidet erinevatel haridusvaldkonna avalikel üritustel, uurimis- ja/või projektirühmades osalemisest.
Eesti Keele Instituudi Keelesamm projekti koosdisaini ürituse “Eestikeelsele õppele ülemineku eeldused” planeerimine ja läbiviimine. Eestvedaja Haridusdisaini Keskus. Aeg: 27.-28.02.2024 (16 akh) Toimumiskoht: Rakvere Riigigümnaasium, Rakvere Ajutormil on mentoriteks: Merike Rehepapp (Haridusdisaini Keskus), Helen Arov (Haridusdisaini Keskus, Tallinna Ülikool) ning Daniel Kotsjuba (EKA)
Nupuke eesti keele kui teise keele Õpetajate Liidu lehel
TKA24047 "STEAM meetodi rakendamine kodumajanduses ja teadmusvahetuses" (01.06.2024−31.05.2027); Vastutav täitja: Jaana Taar; Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut, Tallinna Ülikool, Balti filmi, meedia ja kunstide instituut (partner), Tallinna Ülikool, Haridusteaduste instituut (partner); Finantseerija: European Research Executive Agency (REA); Eraldatud summa: 683 286 EUR.
TA/325 "Loovainete lõimitud õpetamise ja õppimise mudeli rakendusuuring" (01.03.2025−31.12.2025); Vastutav täitja: Marit Mõistlik-Tamm; Tallinna Ülikool, Balti filmi, meedia ja kunstide instituut; Finantseerija: Balti filmi, meedia ja kunstide instituut; Eraldatud summa: 6 000 EUR.
Koduleht ja valminud õpiühikud
KUHI ehk Kunstihariduse Ideed konverentsid Tallinna Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias (fotod vasakul). 2025. aastal toimus konverents 10 korda ja sel aastal olin mina üks põhikorraldajatest.
Töömaailma ja Algõpetuse Lõimimine (2026-2028)
Töömaailma ja Algõpetuse Lõimimine (2026-2028)
Olen kaasatud ka alustavasse projekti WISH, milles osalevad lisaks Tallinna Ülikoolile (projektijuht), Helsingi Ülikool (Soome) Paderborni Ülikool (Saksamaa) Masaryki Ülikool (Tšehhi) ja LUMSA Ülikool (Itaalia).
Projekt „Bridging Work-Life and Primary Education: Integrating Work-Life Topics and Key Competencies into Teaching Practice” (WISH – Work-Life Integration Starts Here) keskendub klassiõpetajate toetamisele tööeluga seotud teemade ja võtmekompetentside lõimimisel õppeprotsessi. Projekti raames töötatakse välja käsiraamat ning viis temaatilist õppemoodulit, mida piloteeritakse üldhariduskoolides. Lisaks arendatakse täiendkoolituse moodul, mille eesmärk on tõsta õpetajate pädevust tööelu teemade ja võtmekompetentside teadlikul rakendamisel õppetöös.
Projekti tulemused rikastavad klassiõpetajate õpetamispraktikat ning toetavad teaduspõhise lähenemise levikut nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.
➡️ Avab paari näite kaudu, kuidas tuleb toime muutustega nii tunnete, mõtete kui ka käitumise tasandil, reageerides adekvaatselt ja asjalikult ning taastades enesehoiuks vajaliku tasakaalu.
Mõtete ja tunnete tasandil - kasutan aeg-ajalt tunnete ülestäheldamiseks päeviku pidamise vormi. Selle kaudu saab hakata eristama tunnet, sellele eelnenud või järgnenud mõtet ja olukorda.
Käitumise tasandil olen end ümbritsenud mitme hea nö "kriitilise sõbraga", kes julgevad minu mustreid ka mulle peegeldada ja vajadusel nõu anda.
Olen kasutanud teadlikult ka koormuse vähendamiseks ja keskendumise süvendamiseks erinevaid õpetaja ja õppejõu tugivõimalusi nagu näiteks õppetööst vaba semester õppejõu ametis ning haridusstipendiumi toel tekkinud võimalus keskenduda oma uurimistegevusele.
Kollektiivne probleemilahenduste kavandamine koolis (Lesson Study metoodika)
Kollektiivne probleemilahenduste kavandamine koolis (Lesson Study metoodika)
Näen selles toetavat viisi kuida soodustada koolide kollektiivis koostöist probleemilahendust.
Nii Tartu Ülikool kui ka Tallinna Ülikool juurutavad seda metoodikat nii õpetajakoolitusse kui ka koolidesse.
➡️ Avab paari näite kaudu, et suhtub positiivselt digivahendite, - keskkondade ja -sisu tähenduslikku eesmärgipärasesse kasutamisse ning rakendab ja kohandab neid tõhusalt, eetiliselt ja vastutustundlikult oma töös. Toob välja, mida milliseid digipädevusi enda töös vajab ja milliseid järgmisena plaanib edasi arendada.
Olen üldiselt üsna diginutikas, kohanen veebikeskkondadega üsna kiirelt. Olen pidanud ja saanud kasutada erinevaid õppeprotsesse toetavaid platvorme nagu näiteks Google Classroom, eDidatikum, Moodle, eKool, eLiis, Stuudium.
Olen ka ise aktiivselt otsinud võimalusi õppeprotsesse visuaalselt ja kasutajasõbralikult esitada ja jagada. Kaustan selleks näiteks Padleti keskkonda, Canva keskkonda, Classroomscreeni (millele kunagi tõlkisin ise ka eestikeelsed nupuvasted, aga nüüd nad on selel funktsiooni tasuta versioonist kaotanud).
Küll aga pean tõdema, et tehisintellekti ajastu osas olen murelik ja näen, et meil oin veel palju minna ja teha, et eetilisuse küsimusi seoses tehisaruga välja selgitada. Oman ülikooli kaudu juurdepääsu tasulisele ChatGpt kontole, teen selles katsetusi ning päringuid. Portfoolio koostamisel ei ole tehisintellekti abi kasutatud.
Tegevusnäitajad:
1. Koostöö ja panustamine valdkonna- või erialaühenduste töösse - panustab aktiivse meeskonnaliikmena oma eriala ja valdkonna tegevusse väljaspool oma haridusorganisatsiooni, õppides teistelt ning jagades oma teadmisi, oskusi ja kogemusi kolleegidega. Osaleb ühenduste arenduses ja ekspertgruppide töös. Juhib õpikogukondi ja koostöövõrgustikke; algatab kogukonnas ühistegevusi ja projekte.
2. Koostöö sidusrühmadega ja võrgustikutöö - teeb koostööd piirkonna, riigi või rahvusvahelise tasandi avaliku ja/või erasektori organisatsioonidega.
3. Õpetaja elukutse positiivse kuvandi kujundamine - on eeskujuks õpetaja rollis ning panustab ühiskonnas õpetajast positiivse kuvandi loomisse ja õpetajaameti väärtustamisse.
4. Pedagoogilise teadmuse levitamine ühiskonnas - osaleb haridusvaldkonna avalikel üritustel, uurimis- ja/või projektirühmades. Levitab pedagoogilist teadmust piirkonna ja riigi tasemel.
Teadmised
Haridusvaldkonna strateegilised dokumendid, meediakirjaoskus, professionaalsed võrgustikud
Page updated
Google Sites
Report abuse