Õpetaja, tase 7 kutsepädevuse lisaküsimused (2022)

1. Palun tooge näiteid, kuidas kõrgkooli õppejõuna ja õpetajast kolleegina Kadrioru Saksa Gümnaasiumis olete pidanud tegema ainevaldkonna juhtidele ettepanekuid õppevara kohandamiseks vms.

Olen jaganud ainevaldkonna rühmas soovitusi erinevateks uuteks õppematerjalideks, mis on minuni ehk ülikooli kaudu jõudnud - näiteks Arhitektuurikooli loodud õppematerjale ja "Seoseid loov kunstiharidus" ning ka neid, mida olen aidanud luua. Näiteks "Loo ja Uuri" tugimaterjal. Seda on meil plaanis laiemalt koolides tutvustada.

2. Palun tooge näiteid, milliseid omate kogemust autoriõiguste probleemide lahendamisel?

Minu isiklik kogemus autoriõiguste küsimuses oli Laste Kaitse Liidu Programmi “Kiusamisest vabaks!” Sõber Karu mosaiikkaartidega. Sain selles tootest teada kui sealne esindaja soovis mulle kui algse idee autorile tänutäheks mõned koopiad saata. Palusin seejärel ka tootekirjelduse juurde oma nime kui algse idee autorina lisada. Nad mõistsid mu palvet ja olid sellega nõus.

Püüan ise kunstitööde reprode esitlemisel eeskuju näidata ja autori või algallika ära märkida.

3. Palun tooge näiteid, kuidas kasutate kunstiõpetuse lausepanka oma praktilise töö aluseks koolis?

Lausepank on eelkõige lauselise kokkuvõtva hindamise tööriist. Küll aga võimaldab see näitlikustada ja sünkroniseerida lennu või kooliastme fookuspunkte kunstiõppes. Lausepankade lausete valimine loob olukorra, kus meie kooli kahe esimese kooliastme kunsti õpetavad õpetajad saavad omavahel läbi rääkida, kuidas nad mingi oskuse toetamist planeerivad ja üksteisele nõu anda.

4. Milliste klassidega Te praegu töötate Saksa gümnaasiumis?

Hetkel õpetan 5. ja 6. klassides kunstiõpet ja mul on nädalas 6 kontakttundi. Olen Kadrioru Saksa Gümnaasiumis õpetanud kunsti 1. - 6. klassini.

5. Palun kirjeldage kas pt B3 (Õpetamine) slaidid on Teie loengute ja praktikumide teemad tudengite õpetamisel? Palun kirjeldage oma tööd nende praktilisest kasutamisest õpilastega.

Mul jääb veidi ehk arusaamatuks, milliseid slaide siinkohal täpsemalt mõeldakse. 

Slaid (alamlehel "Õpetamine"), kus palun õppijatel valmistuda oma kaaslastele oma töö tutvustamiseks on 6. klassile tehtud õppeühikust.

Kunstitehnilisi aspekte tutvustavaid plakateid olen kasutanud nii kooliõpilaste kui ka tudengitega - seda selliste tegevuskeskuste puhul, kus ühes keskuses on ühed materjalid, mida katsetada. Plakat toimib seal põhiasjade meeldetuletusena ja leevendab mõnel määral olukordsa, kus ma kohe kõigi juurde ei jõua. 6. klassiga oli meil ühel aastal õppeaastat läbivaks teemaks endale väljakutse ja eemärgi seadmine. See lõppes ka isikupärase kunstitöö loomisega, millele eelnes erinevate kunstitehnikate katsetamine tegevuskeskustes. Nii sai see õppija, kelle eesmärk oli seotud rohkem näiteks maalika katestada akrüüle või akvarelle ning teine aga  näiteks kollaaži või pastelle.

Slaidid alamlehel ("Kavandamine ja õppekeskkonna loomine") on tõesti tudengite tarbeks loodud slaidid ja peegeldavad minu lähtekohti ja mõtlemist kunsti õpetamisel. Lõigu "Kuidas minu õppeaines õppida" kõrval olev konspekt seminarist peegeldab aga seda, kuidas ma hariduspsühholoogia arutelusid enda jaoks mõtestan ning püüan oma töösse üle kanda.

6. Palun tooge näiteid, kuidas õpetades koolis oma ainet on Teil tekkinud vajadust rakendada oma esmaabi andmise oskuseid? Millised probleemid võiksid üldse tekkida?

Õnneks ei ole mul enda klassiruumis suuremaid õnnetusi või juhtumisi olnud. Linoolinoaga lõikamisel on küll sõrme lõigatud. Kuigi sai õigele käehoiule ja kasutamisviisile (endast eemale) pidevalt tähelepanu pöörata, kuid siiski juhtus, et lõigati sõrme. See sai aga plaastriga lahendatud. Hea võte on paluda ka paarilisel jälgida, kuidas kaaslane linoolnuga kasutavad. Väiksemate lastega ja eriti suure grupiga saame kasutada ka lihtsamaid ja ohutumaid vahendeid - näiteks joonistada pilt pliiatsiga vahtplastile ja selle abil trükitehnikat proovida.

Küll aga on ka õpilasi, kes on ka väikesest nt paberlõikest tekkinud kriimu peale häiritud - ka sellele tundele tuleb tähelepanu pöörata ja maandada.  Vaimse tervise küsimustega saan pöörduda ka koolipsühholoogi poole, kes vajadusel õpilasi ka individuaalselt toeab.

Minul klassiruumis esmaabi pakki ei ole - on vaid plaastreid ja desinfitseerimisvahend. Kuna kunstiklass asub 4. korrusel ja tervisekabinet  keldrikorrusel, siis on mul telefoni ka kooliõe mobiiltelefon salvestatud, et saaks vajadusel võimalikult kiirelt abi kutsuda.

Noorema vanuses õpilastega peab olema valmis igasugusteks jooksu ja hoogsa mängu käigus tekkivateks õnnetusteks. Olen näinud, kuidas laps on näiteks vastu avatud klassiust jooksnud. Kunstitunnis on sagedane selline ennetustöö ja mõtlemine, et kellegi töövahendid või vara ei saaks kahjustada (nt värviseks või veega kokku) ja sellest ei tekiks laste omavahelist tüli.

7. Palun kirjeldage, kuidas olete pidanud reflekteerima oma tööd kunstiõpetajana.

Kuigi juba EKA Kunstiõpetaja magistriõppekava toetas suuresti õpetaja-uurija positsiooni tekkimist, siis doktorantuuri astumisega olen selgelmalt võtnud omaks õpetaja-uurija rolli. Uurimisega seotud eesmärgistamine ja metoodika läbimõtlemine toetab ja ka eeldab pidevat refleksiooni. Selle juures on mul suureks abiks ja kriitiliseks pilgu andjateks ka minu juhendajad, Edna Vahter ja Erika Löfström. Refleksiooni tööriistaks on õpetaja-uurija päevik, kuhu püüan pidevalt sissekandeid teha  ja kajastada küsimusi: mida me tundides tegime, kuidas seda vastu võeti, mida märkasin, kuidas ennast tundisin, mis jäi kriipima ja kuidas sealt edasi minna.

8. Palun tooge näiteid, kuidas Te näete vajadust ja võimalust suurendada õpilaste digioskusi kunstiõpetuses võrreldes õpilaste loomingulise kujutlusvõime arendamisega koos tavaliste käeliste tegevustega nagu joonistamine, maalimine etc.

Õppijate digipädevuste käsitus seab fookusesse 5 põhilist valdkonda:

1. Info- ja andmekirjaoskus

2. Suhtlus ja koostöö digikeskkonnas

3. Digisisu loomine

4. Digiturvalisus

5. Probleemilahendus

Näen, et kunstiõppes on võimalik kõiki neid teemasid esile tõsta ja harjutada. Kõik need valdkonnad olid ka distantsõppe perioodi väga esikohal.

Info- ja andmekirjaoskuse koha pealt kunstiõppes olen suunanud õppijaid otsima näiteks mõistete tähendusi (Mis on kaasaegne kunst?) või infot leidma mõne kunstniku kohta (Leia üks Eesti kunstnik, kes on maalinud õlimaale!)

Suhtlus ja koostööks olen kunstitunnis kasutanud näiteks Jamboardi ja meeskondlikult Kahooti.

Digisisu loomiseks oleme katsetanud StopMotion platvormi animatsioonide loomiseks ja tahvelarvutites iMovie platvormi filmiklippide tegemiseks. Sel aastal katsetasime ka Artsteps keskkonda oma kunstitöödest digitaalsete näituset loomiseks. See oli ka hea viis kuidas traditsioonilisemaid tehnikaid digivahenditega ühendada. Ka oma kunstitöödest heade fotode tegemine vajab toetamist. Selle toetamiseks on meie kunstiõpetaja õppekava vilistlane, Reti Kokk loonud ka hea video.

Digiturvalisust tuletan eriti meelde endast ja kaaslastest fotode tegemisel ja jagamisel. Rõhutan, et teiselt inimeselt tuleb luba küsida, selleks, et teda pildistada. Ja ka seda, et digikeskkonda piltide jagamisega tuleb olla ettevaatlik, sest kõike saab digitaalselt kopeerida ka siis kui Sa võid arvad, et see kaob 24 tunni jooksul.

Selle sama teemakäsitlusega - digiohutus jõuame ka mõnel määral probleemilahendusoskuseni. Olen suunanud õppijaid analüüsima, milline on näiteks nende tavalise päeva ajakasutus ja seda ühel sellisel 24 tundi kajastaval kellamudelil esitlema. See suunab ka arutlema küsimuste üle kui palju aega veedab õppija digivahendite taga, mis eesmärgil ta seda teeb ja kui palju näiteks looduses.